• mesisuu

Mesisuu 100%

Tänasest olen ametlikult 100% Mesisuule pühendunud, kuna lõpetasin oma töösuhte Psühhiaatriakliinikus, kus olin varem tööl õena. Juba viimased aasta aega olen tundnud end ajahädas. Kuna makroonide ja kookide maht aina suureneb. Eks see ongi olnud pikaajaline eesmärk, järk-järgult töökoormust psühhis langetada, aga kõik ei lähe alati nii nagu planeerid.


Enne eelmist suve jäin 0,75 koormuse peale ja tahtsin enne tulevat suve jääda 0,5 kohaga. Paraku tekkis mul jaanuari algul läbipõlemine. Tundsin, kuidas ma lihtsalt enam ei suuda ja jäin haiguslehele. Kaks kuud ma proovisin ja üritasin hakkama saada ja sellest välja tulla, et ikka psühhis jätkata, aga elu teeb omad korrektuurid ja võib-olla ongi nii parem.


Tundes ennast kui üht jubedat perfektsionisti, siis ma poleks tõenäoliselt suutnud ise teha seda otsust, et nüüd on aeg töölt ära tulla. Mul olid hirmud, kartused, et ma ei saa hakkama ja äkki midagi juhtub. Lõpuks see üleliigne enda pooleks rabamine andis omad tulemused.


Haiguslehel olles oli mul hea turvaline puhver aeg testida, kas ma saan hakkama ainult Mesisuuga töötades ja tuleb välja, et saangi... vist :D


Loomulikult on mul kahju töölt ära tulla, sest ilma oma armsate töökaaslasteta poleks ma elu sees Mesisuuga nii kaugele jõudnud, võib-olla ilma nendeta ei olekski Mesisuud.

Nad olid kõik minu kõrval, kui ma alustasin ja toetasid mind igal sammul. Ma julgen väita, et suuremat toetavat seltskonda on kusagilt mujalt raske leida - loogiline ju, kui me kõik psühhis töötasime, siis see on ju meie töö! :D


Niiet suured kummardused, kallistused ja tänusõnad minu töökaaslastele ja ma loodan, et nii mul kui teil läheb järjest paremini! :*

258 views